Kulolu hlelo bekukhona ithimba, okuhlanganisa noMnuz Donavan Henning, i-Environmental Practitioner ephuma eNemai Consulting, uSolwazi Musa Manzi, iTechnical Lead kanye noMqondisi weWits Seismic Research Centre, noDkt Michael Westgate, ongumcwaningi onolwazi nge-reflection seismology waseWits University nase-Uppsala University. UDkt Mimi Mokoele we-PASA uphendule imibuzo enzima evela ezithamelini ngemfudumalo nangobuchule kangangokuthi kwaze kwashayelwa ihlombe.
Ingxoxo ibimsulwa, ineseshini ye-Q&A ephilayo neyakhayo. Izakhamuzi zibuze imibuzo mayelana nobungozi bemvelo, ukusetshenziswa kwamanzi kanye nemithelela yezomnotho. Futhi nakuba kwakungewona umkhakha wengxoxo, ukukhathazeka mayelana nokuqhekeka kwe-hydraulic kanye nemiphumela yako kwezolimo zendawo kanye nezokuvakasha kwabhekwana nayo ngobuchule.
Embuzweni wokuthi ingabe kungenzeka yini ukuthi ikusasa lenze i-fracking iyekwe uma lolu cwaningo lokuzamazama komhlaba lungenzeki, uProf Manzi uphawule ngokuthi ukuqoqa imininingwane kanye nokwaziswa kuhlale kuyinto enhle. Njengamanje sazi okuncane kakhulu ngesakhiwo se-geological se-Karoo, futhi uma sicabangela ukuthi ukuzamazama komhlaba okukhulu kwabhalwa eminyakeni ethile edlule, kungaba yinto enhle ukwazi okwengeziwe ngomsebenzi wakho wokuzamazama komhlaba. Kukho konke esikwaziyo, le nhlolovo ingafakazela ukuthi le ndawo ayifaneleki ukukhishwa.
Kungakhathaleki ukuthi umphumela wocwaningo uzoba yini, ukubonisana nomphakathi kuzohlala kuwumgogodla kunoma yiziphi izinyathelo zesikhathi esizayo, ngokuhambisana ngokuqinile nemithethonqubo yezemvelo. Umhlangano waphetha ngokuzibophezela ekuxoxisaneni nomphakathi okuqhubekayo.